Valikud/Choices - New website cooking. Stay tuned!

Valikud

Jälle on Septembrikuu endaga uued algused toonud: mõnel on uus kooliaasta alanud, teisi ootas uus töökoht, paljud naasid puhkuselt suvekodus oma igapäevarutiini linnas.

Enamasti toob uus algus endaga kaasa ka muutused. Iga muutus aga sunnib meid valikuid tegema.

Kuidas küll teha just see “õige” valik?

Milline on mu südamesoov ja mida on mul endal vaja, ilma et üritaksin end teiste soovidele kohandada?

Kas ma kuulan juhatust oma hinge sügavustest või on mu valikud ajendatud mu hirmudest?

Ja veel üks tarkuseiva Rilkelt:

“Sa pead lubama oma visioonidel sündida. Need on tulevik ootamas oma sündi. Ära karda kummalisuse tunnet. Tulevik peab sinusse sisenema hulk aega enne tegelikkuseks saamist. Lihtsalt oota sündi, oota uues selguse tundi.”

Choices

Once again, September brought us new beginnings – a new school year for some, new Jewish year for others, some of us started a new job, many of us returned from vacation back into our daily routine.

Often those new beginnings bring also changes into our lives, and the choices that we need to make.

What helps us to find this “right one”?

What do I need or desire versus how to please somebody else?

Am I listening to the guidance from deep inside or is my choice fed by fear?

Do I take time for allowing the clarity emerge?

And another bit of wisdom from Rilke:

“You must give birth to your images. They are the future waiting to be born. Fear not the strangeness you feel. The future must enter you long before it happens. Just wait for the birth, for the hour of the new clarity.”

Solitude / Üksindus

Üksindus

Ed.Wiiralt. Üksindus.(I seisund)/Solitude 1951

Jaanipäeva tähistamine seostub enamasti pere ja sõpruskonnaga ning üheskoos olemisega. Seekord otsustasin omaette olla, sest suhtlemist on viimasel ajal olnud isegi üleliia ning sisemaailm kipub unarusse jääma.

Sõbranna, kuuldes mu üksinda olemisest, teatas, et tema jaoks tähendaks see hüljatust. Minu mõtted aga hakkasid liikuma üksinduse ja üksilduse teemal. Mis vahe neil on? Või kas ongi mingit vahet?

Tundub, et teadlik üksindus on aktiivne protsess – pigem iseendaga olemine, üksildus aga rohkem välistest oludest sõltuv. Ning samas pole nende vahel selget piiri, nad kattuvad ja muutuvad ühest teiseks.

Kas meie hirm hüljatuse ees seab ohtu iseendaga olemise, takistades sedasi meie sisemisi integratsiooniprotsesse?

On meie loovuse väljendused kasinad olnud, sest üritame pidavalt kellegagi suhelda, et mitte end üksildasena tunda?

Kas on meie suhted teistega muutunud pigem põgenemiseks iseenda eest?

Saksa poeet Erich Maria Rilke kirjutas “Kirjades noorele poeedile”:

Emba oma üksindust. Talu seda valu, mida ta põhjutab......su üksindus toetab sind ja saab sulle koduks isegi tundmatutes olukordades ja sellest leiad sa endale kõikide teeradade algused.”

Solitude

Midsummer celebrations are usually merry gatherings of friends and family, often together with the whole community.

I decided to spend this time in quiet contemplation after a period of business in my life. When I told my friend about my decision to be by myself, she could not understand. For her, being alone during the festivities meant loneliness.

I wondered what are our beliefs about solitude and if our earlier experiences color it with fear of abandonment. Yet, no integration of our experiences can happen without quiet time alone, just how our creative process needs time to gestate in silence by ourselves.

German poet Rilke said in his “Letters to a Young Poet”:

"Embrace your solitude and love it. Endure the pain it causes, and try to sing out with it. …

But your solitude will be a support and a home for you, even in the midst of very unfamiliar circumstances, and from it you will find all your paths.”