Reflections / Peegeldused

 PEEGELDUSED

Suvine palavus toob meid tihti vee äärde. Vesi jahutab ja rahustab. Vesi oli ka inimkonna ajaloo esimene peegel. Mida me mõtleme, kui peeglisse vaatame?

Narcissos nägi end allikavees ja armus oma peegeldusse. Lumivalgukese võõrasema tahtis aga korduvalt kinnitust, et just tema on see kõige kaunim maailmas.

Lapsele on tema ema esimeseks peegliks – ema kaudu õpime me tundma iseennast ja oma ümbritsevat maailma. Kahjuks tuleb tavaelus sageli ette, et peegeldus emalt tuleb tagasi pigem kui kõverpeeglist: on siis see ülearuse kriitikana või vastupidi, liigse imetlusena või hoopis otsib ta alateadlikult oma peegeldust lapses. Emalt saame silmadele “filtrid” mille läbi end näeme.

Millise pilguga vaatame end - on see kriitiline, ilma kiituseta ja alati rohkemat nõudev?

On selles halvustavat lootusetust?

Või leebet leplikkust?

Kas tunneme oma häid külgi sama hästi kui vajaka jäämisi?

Tihti aitavad meie lähedased meil iseennast tundma õppida – ärritades meid või vastupidi, kutsudes esile imetluse. Psühholoogias kutsutakse seda projektsiooniks – näeme teistes oma omadusi või käitumist, mida kas iseendas ei taha või ei saa näha.

Kes on meile meie elus peegliteks ja mida nad peegeldavad?

Eile oli mu meel nagu meri –

Peegelselge. Maailma põhi

Peaaegu paistis ära.

Täna on mu meel nagu meri –                            

tormab ja tormab, sõge,

Kuhugi jõudmata.

            Doris Kareva

REFLECTIONS

Summer heat brings us often close to the water. Water cools us and calms us. Water was also the very first mirror in human history. What comes to our mind when we look into mirror?

Narcissus in Greek mythology fell in love with his reflection in the spring water. Snow White’s evil stepmother kept demanding reassurance from her mirror that she was the most beautiful in the world.

For a child, her mother is the first mirror in her life – through her, she learns to know herself and the world around her. Unfortunately, in real life, mirroring from mother is often distorted – filled with toxic criticism or the other way around, blind admiration of her child. Sometimes, when a mother has not had proper mirroring in her own childhood, this mother tries to find her own reflection in her child.

From this early experience, we receive the “filters” we see us through.

How do we see ourselves?

Is our mirror demanding and critical, never accepting?

Is it filled with diminshing hopelessness?

Or is it with kindness and acceptance?

Do we see our gifts as well as our flaws?

People close to us are supporting us in the process of knowing ourselves better through “making us mad” or bringing out admiration. In psychological language, this process is called projection – we recongnize our unwanted or unknown behaviours and qualities in others.

Who are the mirrors in our lives?

What do they reflect to us?

Yesterday my mind was like the sea –

As clear as a mirror. The bottom of the world

Was almost visible.

Today my mind is like the sea –

Storming and rushing, mindless,

unable to get anywhere.

Doris Kareva, Tiina Alemani tõlkes

Vacation / Puhkus

Puhkus

Kesksuvi on aeg puhkusteks. Enamus inimesi üritab minna eemale oma igapäevasest ümbrusest – linnast välja metsa või mere äärde sõites või hoopis kaugetele maadele rännates.

Kuigi meie väline ümbrus muutub, säilitame me tihtipeale oma sisse juurdunud igapäevarütmi: meie mõtteis keerleb plaanimine ja ajakava ning raske on eemalduda arvutist ja telefonist.

Mida tähendab tõeline puhkus? Ja kuidas seda seisundit saavutada?

Millised on need tavapärased mõttemallid ja automaatsed käitumismudelid mis ei lase meil lõdvestuda?

Kuidas leida puhkust isegi siis, kui meil pole võimalik kuskile “ära” minna?

Vacation

It is time for summer vacations. Most of us try to get out of our daily surroundings. We go out of town to the beaches and mountains or travel to far away places.

Yet, even if we get away from our usual outer environment, we tend to keep our “inner surroundings” the same.  Our minds are busy with planning, we rush to get from one place to another, we are hooked on our phones and computers.

What does vacation actually mean to us?

How to take a vacation from our habitual being, from our ingrained thinking and behavior patterns?

How to find a way to “be on vacation” even when are cannot leave home?

David Whyte says:

What you can plan

Is too small

For you to live.

What you can live

Wholeheartedly

Will make plans

Enough

For the vitality

Hidden in your sleep.

VALGUS JA VARI / LIGHT AND SHADOW

Paul Kondas "Sõnajalaõis" 1960  Jaanituli on eestlaste sügav kummardus päikesele ja valgusele. Ometi hakkavad päevad just suvisest pööripäevast jälle lühenema. Nagu talve kõige pimedamal ajal võime aimata valguseiva, nii on ka suvises juubelduses peidus pimeduseseeme.  Suvine sära ja küllus ei soosi just vaikset mediteerimist, kuid mõni hetk iseendaga vaikuses võib pakkuda tervistavat tasakaalu elu väljapoole-suunatusele. Analüütilise psühholoogia rajalooja Carl Gustav Jung ütles: "Ei ole valgust ilma varjuta ja püühilist terviklikkust ilma ebatäiuslikkuseta..." Kui oleme valmis oma varjupoolega kontakti võtma, siis alustuseks tasub meeles pidada, et kõik, mis seal peidus on, ei ole sugugi mitte ainult koletised ja pimedusejüngrid negatiivsete käitumismallidena, vaid seal on ka peidus positiivsete omaduste sõnajalaõied, mis meie elust said kõrvale lükatud.   Millist käitumist teiste poolt ma kohe sugugi ei talu?   Kas olen ehk vahel ka seda enda puhul täheldanud ja mõistan seda karmilt hukka? Või ei taha seda hoopiski tunnistada? Võib-olla polegi see nii hull, lihtsalt mu isa või ema hurjutas selle pärast?  Milliseid omadusi ja oskusi olen alati teiste puhul imetlenud? Kas ehk igatsen isegi millegi sellisega tegelda? Võib-olla tegin seda noorena, kuid jätsin sinnapaika kohatu kriitika pärast?  C.G. Jung ütles veel: "Valgustatuks ei saada mitte valgusest unistamisega, vaid pimeduse teadlikustamisega."    LIGHT AND SHADOW Saint John's Eve fire is, in the Estonian consciousness, about the celebration of sun and light rather than the birth of a Christian saint. Yet, this is also the time of year when days start slowly getting shorter and the hours of darkness lenghten.  When we celebrate the light, we have the sense of a shadow that this light is casting.   The founder of analytical psychology, Carl Gustav Jung, said: "There is no light without shadow and no psychic wholeness without imperfection."  Although the saturation of light and abundance of stimulation for the senses in the summertime might not support our quiet times, spending time in mindful presence might bring an healthy balance to our outwardly directed lives.  When contacting our shadow side, it is important to remember that it contains not just "monsters of darkness" but also "the golden shadow" - everything good that has not found fertile ground for manifestation.  Which behavioral patterns or qualities from others drive me nuts?  Maybe I have noticed those very same patterns in my behavior and I judge them harshly?  Maybe I cannot allow myself to see them in me because they would be "too bad"?  Or, if I take a closer look, it's not so bad - am I just allowing my parents' critical voices to speak?   Which qualities and skills in others have I always admired?  Maybe I'd love to do something like that?  Maybe I tried when I was younger but hurtful words from somebody destroyed my spirit?  "One does not become enlightened by imagining figures of light, but by making the darkness conscious." C.G. Jung

Loovus/Creativity

  

Anu Raud, Emapuu 1995

Emadepäev maikuus viib meie mõtted emadele ja emaks olemisele. Emad on koos isadega uue elu loojad. Me kõik oleme saabunud siia ilma läbi oma ema, kuid mitte kõigile pole antud olla füüsiliselt lapsevanemaks. Samas aga on meisse kõigisse sisse kodeeritud “looja” – mis iganes vormi meie loomisprotsess võtab. Ja läbi loomisprotsessi loome ja uuendame me ka iseennast – me muutume ja areneme sellega. Kui me aga mingil põhjusel oleme seda loovat energiat iseendas kinni hoidnud, siis võib see hakata meie enda vastu töötama, põhjustades kas füüsilisi haigusi või meelehädasid. Aeg-ajalt tasuks endalt küsida:

Mis toob rõõmu minu päeva sisse, mis paneb mu hinge helisema?

Mida mulle meeldis teha, kui olin väikene?

Mida mu haigus või valu tahaks mulle teatada, kui tal hääl oleks?

Kas olen loomeprotsessi nautimise asemel muutunud karmiks perfektsuse taotlejaks?

Kas peletavad mu nõudmised iseendale loovad mõtted hoopis eemale?

Ameerika tantsija ja koreograaf Martha Graham ütles:

Kõigis on elujõud, energia, aktivaator, mis tõlgendub ainult tema kaudu tegevusse ja et kogu ajaloo vältel on olemas ainult üks SINA, siis on see väljendus unikaalne. Ja kui sa takistad seda, siis ei saa see eksisteerida läbi mitte ühegi teise kanali ning kaob sedasi olematusse. Maailmas pole seda. Pole sinu asi otsustada, kui hea või oluline on see väljendus või milline on ta võrreldes teiste väljendustega. Sinu asi on hoida oma kanal avatud, otsese ja selgena. Sul pole isegi vaja uskuda iseendasse või oma töösse. Sul on ainult vaja hoida end avatuna ning teadlikuna end motiveerivatest jõududest.  Hoia kanal avatuna!

Creativity

Mothers Day guides us to think about our mothers. Together with fathers, mothers create new life. Though we all came into this world through our mothers, not everyone can be a parent to a child. Regardless, every human being is programmed to create, be that through dance or painting, mathematical analysis or having children. Through our creating we create also ourselves – we grow and transform through this process.

If we ignore our creative urges and block this energy, it tends to draw attention through bodily symptom or through some kind of mental or physical illness. It is beneficial to ask occasionally:

Do I have joy in my life that is not dependent on other people?

Do I feel truly alive in my body?

What did I like to do when I was little?

If my pain or illness would have a voice, what would it like to tell me?

Has my need for perfection killed my joy of creating?

Have my judgements and expectations pushed my creativity into hiding?

American dancer and coreogrpher Martha Graham said:

“There is a vitality, a life force, an energy, a quickening that is translated through you into action, and because there is only one of you in all of time, this expression is unique. And if you block it, it will never exist through any other medium and it will be lost. The world will not have it. It is not your business to determine how good it is nor how valuable nor how it compares with other expressions. It is your business to keep it yours clearly and directly, to keep the channel open. You do not even have to believe in yourself or your work. You have to keep yourself open and aware to the urges that motivate you. Keep the channel open. ... “