Ebatäiuslikkus
 |
| Tiina Mariam Reinsalu, Inner Dragon |
Eesti lehtedest võib lugeda, kuidas sulama
hakanud lume alt välja ilmunud praht silma riivab ja linnavalitsusele probleeme
tekitab. Õnneks meil siin Lõuna-Californias pole vaja füüsilisel tasandil
sellise probleemiga tegelda. Ometigi tasuks vahel aega võtta, et selgust saada,
millised võiksid olla need “prahiprobleemid” psühholoogilisel tasandil. Ühiskond
ja vanemad on paljusid meist treeninud perfektsust nõudlema nii iseendas kui ka
teistes. Kuigi meisterlikkus ja kõrge kvaliteet on igapäevaelus olulised, kipub
pidev perfektsuse taotlemine meie ümber müüre rajama ning empaatiatunnet
tuimestama.
Iga eksitus võib olla meile võimaluseks midagi
õppida ja areneda ning anda meile võimaluse otsida paremaid ja leidlikkumaid
mooduseid.
Navajo kangurid kudusid sihilikult vea oma
kangastesse, et anda hingedele võimalus sisenemiseks nende kätetöösse.
Kuidas suhtleme me iseendaga, kui oleme
eksinud: kas otsime paremat lahendust või süüdistame end karmide sõnadega?
Kas lubame endile olla algajad ja “kobad” ning
mitte teada?
Millised on need meie omadused, mida halbadeks
ning vigasteks peame?
Mismoodi võivad just need omadused meile kasuks
olla?
Leonard Cohen laulab:
Ring
the bells that still can ring
Forget
your perfect offering
There
is a crack in everything
That’s
how light gets in.
Imperfection
Estonian newspapers describe how melting snow has exposed
trash that hurts people’s sense of beauty and creates problems to city
officials. Fortunately, here in Southern California we don’t have this issue on
the physical level. Yet, it could be beneficial to contemplate what might we
see as those “trash-problems” on the psychological level.
Our parents and society have taught most of us to value
perfection. Although excellence serves us well in most of our daily lives, the
demand for perfection tends to build walls around us and numb our sense of
empathy towards others and ourselves. Every mistake gives us an opportunity to
learn and grow, to search alternative ways of doing something. It pushes us to
approach our lives more creatively – if we only would allow this!
Navajo weavers wove an intentional “mistake” into their
tapestries to create a space for Spririts to move in and out.
Do we judge ourselves when we have made mistakes?
Do we allow ourselves to be beginners and explore without
needing to know first?
Which are the character traits that we might be
perceiving as our flaws?
How do they serve us and our learning process?
Leonard Cohen sings:
Ring the bells
that still can ring
Forget your
perfect offering
There is a
crack in everything
That’s how
light gets in.
