Suhe
iseendaga
 |
| Püha maa, Epp Maria Kokamägi, 2012 |
Järjekordne
Valentinipäev on lähenemas, tuletades meelde meie suhteid teistega. Internetis aga
torkas mulle silma kutse tähistada iseenese armastamise päeva. Küllap on paljud
meist üles kasvanud vanasõnade ja tarkuseteradega, mis manitsevad meid ennast
ohverdama teiste nimel. Paraku, kui me endast lugu ei pea, siis on peaaegu võimatu
lubada teistelgi olla nemad ise, ilma üritamata neid kuidagi muuta.
Et suhe iseendaga oleks
armastav ja täis rahulolu ning tagaks tugeva aluspõhja kõigile teistele
suhetele meie elus, tasuks jälgida, kas me võtame endale täieliku vastutuse
iseenda heaolu eest.
Millised on mu ootused
ja nõudmised iseendale?
Kas on need kooskõlas mu
olukorraga praegu?
Kas mu sisedialoog
isendaga on lahke või kipun ma end hurjutama oma vajakajäämiste üle?
Kas olen endale
andestanud oma vead ja möödalaskmised?
Kuidas kohtlen ma oma
keha? Mida ma söön ja kui palju ma liigun?
Kas ma olen rahus oma välimusega
või üritan end kogu aeg muuta kellegi teise mõõdupuu järgi?
Ameerika poetess Mary Oliver ütleb:
Sul pole vaja olla hea.
Sa ei pea liikuma põlvili sadu miile
läbi kõrbe, kahetsedes.
Sul tarvitseb ainult lasta pehmel loomal oma kehas
armastada seda, mida ta armastab...
Relationship with myself
Another Valentine’s day is approaching,
reminding us again of our relationships with significant others. Yet, proposal
in Internet invited me to celebrate my relationship with myself. I imagine that
many of us have grown up hearing how important is to value ourselves less than others.
Is it even possible to truly appreciate the other if I am not acknowledging
myself? Can I let them be as they are or am I trying to change them?
To support creating healthy relationships with
others I need to take a full responsibility of my own wellbeing.
I need to ask myself what am I expecting from
myself? And are my expectations aligned with my actual capabilities and
situation now?
Is my inner dialogue kind and loving or
judgmental and harsh?
Have I forgiven myself my mistakes and wrong
doings?
What is my realtionship with my body like?
Am I in peace with my looks or am I trying to
change myself according to somebody else’s expectations and ideals?
Mary Oliver says:
You do not have to be good.
You do not have to walk on your knees
for a hundred miles through the desert,
repenting.
You only have to let the soft animal of your
body
love what it loves.
...
Whoever you are, no matter how lonely,
The world offers itself to your imagination,
Calls to you like the wild geese, harsh and
exciting –
Over and over announcing your place
In the family of things.
From “Wild Geese”
