Loovus/Creativity

  

Anu Raud, Emapuu 1995

Emadepäev maikuus viib meie mõtted emadele ja emaks olemisele. Emad on koos isadega uue elu loojad. Me kõik oleme saabunud siia ilma läbi oma ema, kuid mitte kõigile pole antud olla füüsiliselt lapsevanemaks. Samas aga on meisse kõigisse sisse kodeeritud “looja” – mis iganes vormi meie loomisprotsess võtab. Ja läbi loomisprotsessi loome ja uuendame me ka iseennast – me muutume ja areneme sellega. Kui me aga mingil põhjusel oleme seda loovat energiat iseendas kinni hoidnud, siis võib see hakata meie enda vastu töötama, põhjustades kas füüsilisi haigusi või meelehädasid. Aeg-ajalt tasuks endalt küsida:

Mis toob rõõmu minu päeva sisse, mis paneb mu hinge helisema?

Mida mulle meeldis teha, kui olin väikene?

Mida mu haigus või valu tahaks mulle teatada, kui tal hääl oleks?

Kas olen loomeprotsessi nautimise asemel muutunud karmiks perfektsuse taotlejaks?

Kas peletavad mu nõudmised iseendale loovad mõtted hoopis eemale?

Ameerika tantsija ja koreograaf Martha Graham ütles:

Kõigis on elujõud, energia, aktivaator, mis tõlgendub ainult tema kaudu tegevusse ja et kogu ajaloo vältel on olemas ainult üks SINA, siis on see väljendus unikaalne. Ja kui sa takistad seda, siis ei saa see eksisteerida läbi mitte ühegi teise kanali ning kaob sedasi olematusse. Maailmas pole seda. Pole sinu asi otsustada, kui hea või oluline on see väljendus või milline on ta võrreldes teiste väljendustega. Sinu asi on hoida oma kanal avatud, otsese ja selgena. Sul pole isegi vaja uskuda iseendasse või oma töösse. Sul on ainult vaja hoida end avatuna ning teadlikuna end motiveerivatest jõududest.  Hoia kanal avatuna!

Creativity

Mothers Day guides us to think about our mothers. Together with fathers, mothers create new life. Though we all came into this world through our mothers, not everyone can be a parent to a child. Regardless, every human being is programmed to create, be that through dance or painting, mathematical analysis or having children. Through our creating we create also ourselves – we grow and transform through this process.

If we ignore our creative urges and block this energy, it tends to draw attention through bodily symptom or through some kind of mental or physical illness. It is beneficial to ask occasionally:

Do I have joy in my life that is not dependent on other people?

Do I feel truly alive in my body?

What did I like to do when I was little?

If my pain or illness would have a voice, what would it like to tell me?

Has my need for perfection killed my joy of creating?

Have my judgements and expectations pushed my creativity into hiding?

American dancer and coreogrpher Martha Graham said:

“There is a vitality, a life force, an energy, a quickening that is translated through you into action, and because there is only one of you in all of time, this expression is unique. And if you block it, it will never exist through any other medium and it will be lost. The world will not have it. It is not your business to determine how good it is nor how valuable nor how it compares with other expressions. It is your business to keep it yours clearly and directly, to keep the channel open. You do not even have to believe in yourself or your work. You have to keep yourself open and aware to the urges that motivate you. Keep the channel open. ... “

Ebatäiuslikkus / Imperfection

Ebatäiuslikkus

Tiina Mariam Reinsalu,  Inner Dragon

Eesti lehtedest võib lugeda, kuidas sulama hakanud lume alt välja ilmunud praht silma riivab ja linnavalitsusele probleeme tekitab. Õnneks meil siin Lõuna-Californias pole vaja füüsilisel tasandil sellise probleemiga tegelda. Ometigi tasuks vahel aega võtta, et selgust saada, millised võiksid olla need “prahiprobleemid” psühholoogilisel tasandil. Ühiskond ja vanemad on paljusid meist treeninud perfektsust nõudlema nii iseendas kui ka teistes. Kuigi meisterlikkus ja kõrge kvaliteet on igapäevaelus olulised, kipub pidev perfektsuse taotlemine meie ümber müüre rajama ning empaatiatunnet tuimestama.

Iga eksitus võib olla meile võimaluseks midagi õppida ja areneda ning anda meile võimaluse otsida paremaid ja leidlikkumaid mooduseid.

Navajo kangurid kudusid sihilikult vea oma kangastesse, et anda hingedele võimalus sisenemiseks nende kätetöösse.                                          

Kuidas suhtleme me iseendaga, kui oleme eksinud: kas otsime paremat lahendust või süüdistame end karmide sõnadega?

Kas lubame endile olla algajad ja “kobad” ning mitte teada?

Millised on need meie omadused, mida halbadeks ning vigasteks peame?

Mismoodi võivad just need omadused meile kasuks olla?

Leonard Cohen laulab:

Ring the bells that still can ring

Forget your perfect offering

There is a crack in everything

That’s how light gets in.

Imperfection

Estonian newspapers describe how melting snow has exposed trash that hurts people’s sense of beauty and creates problems to city officials. Fortunately, here in Southern California we don’t have this issue on the physical level. Yet, it could be beneficial to contemplate what might we see as those “trash-problems” on the psychological level.

Our parents and society have taught most of us to value perfection. Although excellence serves us well in most of our daily lives, the demand for perfection tends to build walls around us and numb our sense of empathy towards others and ourselves. Every mistake gives us an opportunity to learn and grow, to search alternative ways of doing something. It pushes us to approach our lives more creatively – if we only would allow this!

Navajo weavers wove an intentional “mistake” into their tapestries to create a space for Spririts to move in and out.

Do we judge ourselves when we have made mistakes?

Do we allow ourselves to be beginners and explore without needing to know first?

Which are the character traits that we might be perceiving as our flaws?

How do they serve us and our learning process?

Leonard Cohen sings:

Ring the bells that still can ring

Forget your perfect offering

There is a crack in everything

That’s how light gets in.

Inner Gardens / Aiad me sees

Kevad on õhus - punasekurgulised vindid laulavad saateks oma pesapunumisele, mandlipuud on täies õies ja sükamooripuudel on uued õrnrohelised lehed.  Paljudele on see märk alustada kevadise aiatööga, puhastada need risust ja valmistada ette pinnas uute taimede jaoks. Väliste töödega kõrvu tasuks aega võtta ka oma "sisemiste aedade" ülevaatamiseks ja korrastamiseks ning endalt küsida:  Mis on meie elus ärakuivanud ja vajaks väljarookimist?  Mida uut tahaksime näha kasvamas?  Milliseid ettevalmistusi peaksime selle kasvu soodustamiseks tegema?  Mis võiks olla see ilu, mida pole seni märganud, kuid mis vajaks tunnustamist? India poeet ning müstik Kabir ütles: Ära tõuse, et minna õue vaatama lilli.  Pole vaja, mu sõber.  Aiad avanevad sinu enese sees.  Igal lootoseõiel on tuhandeid lehti,  Võta seal istet ja vaatle  Nii kehas kui väljaspool keha  Ilu ilmlõpmatust. (Doris Kareva tõlge) Kylliki Neuman  Spring is in the air - red bellied house finches are singing while building their nests, almond trees are in full bloom and the sycamores have tender new green leaves.  For many of us, this is a sign to take care of our gardens - clean them and prepare the soil for new growth. It is a good time to also tend to our "inner gardens" and while contemplating that, ask these questions:  What has our garden outgrown or what has dried up in our lives and perhaps needs clearing out?  What new things would we like to see growing in the coming seasons?  What kinds of preparations do we need for them?  What inner beauty, unnoticed by us, might we have neglected? Poet and mystic Kabir said: Don't go outside your house to see the flowers. My friend, don't bother with that excursion. Inside your body there are flowers. One flower has a thousand petals. That will do for a place to sit. Sitting there you will have a glimpse of beauty Inside the body and out of it, Before gardens and after gardens. Translated by Robert Bly.